reede, 5. jaanuar 2018

ma olen sõltlane



Jah, ma tunnistan, ma olen sõltlane. Aga kus kohast algab sõltuvuse piir? Meil kõigil vist on mõni sõltuvus? Me kõik oleme sõltlased? Mis sõltlane ma olen?
Ei, ma pole narkomaan. Ei, isegi mitte alkohoolik. Nikotiinik ka mitte., ega ka kofeiinik. Aga ikkagi ma olen sõltlane. Mis sõltlane siis? Ei nutisõltlane ka mitte, vist. Võib-olla isegi olen, aga seda ma ise ei tunnista. 
Mul mitu sõltuvust. Tegelikult võib-olla ka rohkem kui kaks. Aga kõiki sõltuvusi ei saagi teada või ei suuda inimene endale tunnistada.

Mul on näiteks kiirusesõltuvus.
Ok, ma võitlen selle nimel, aga vahel saab see minust siiski võimust. 
Seda, et ma olen kiirusest sõltuvuses või, et mul on kiiruse haigus, hullus või nimetage kuidas ise tahate seda, sain ma aru aasta tagasi. Sain aru, hmm, pigem tunnistasin endale. 
Istusin autoroolis ja lihtsalt jalg vajus gaasile ja enam sealt ära ei tahtnud tulla. 
Ohtlik. Väga ohtlik. Ajapikku olen ma sellega võidelnud. Kuid... Vahel ikka juhtub, et see saab minust võitu. Paljud on öelnud, et mul raske jalg. On küll. Aga mu jalast raskem on sellega võitlemine. 
Samas viimasel ajal polegi see nii hull. Surmahirm aitab sellise sõltuvusega võidelda.

Mingi hetk oli mul täielik Coca-Cola sõltuvus.
Ma tõesti ei suutnud vastupanna, kui ma poes Coca-Colast möödusin. Ma lihtsalt PIDIN selle pudeli haarama ja korvi poetama ning loomulikult ära ostma. Suvel kui ma rase olin, siis ma hakkasin selle vastu võitlema ning olin ikka väga pikalt ilma Cocata.
Kui ära sünnitasin, siis ma ei joonud gaseeritud jooke seetõttu, et ravasin, et lapsel tekivad sellest gaasid. Pshh, mingi hetk ikkagi proovisin ja katsetasin ning lapsel ei tekkinud mingeid gaase. Nii ma siis jälle suhteliselt tihedalt seda Cocat lürpisin. Vana-aasta õhtulgi sai seda joodud. Aga seekord jätsin ma Coca siiski vanasse aastasse ning proovin nüüd ilma olla. Juba selletõttu, et see rikub hambaid ja on ebatervislik.

Magusasõltuvus
Enne laste saamist olin ma pehmelt öeldes ikka paganama lucky inimene. Ma võisin süüa kõike ja nii palju kui tahtsin, aga minu kaalunumber ega kehavorm ei muutunud sellest grammigi. Nüüd raseduste ja imetamisajaga on magusaisu meeletult kasvanud. Ma päriselt heameelega toitukski näiteks ainult Mesikäpa šokolaadist, kui vaid saaks. Ok ma saaks, aga ma ei tohi. Sest ma ei taha elu lõpuni nii palju kaaluda ning pekivolte särgivahele peita. :D
Niiet ka magusaisuga pean ma praegu tõelist lahingut.

Koristamissõltuvus
See on selline positiivne sõltuvus minu arust. Mulle meeldib koristada ja mulle meeldbi kui toad on korras. Meie pisikeses korteris ühe kaheaastase põngerjaga on see tegelikult peaaegu võimatu, sest ta suudab sekunditega minu tundide pikkuse töö uuesti pea peale keerata. Aga nii mu enamik päevi on siiski möödunud - koristades. Midagi pole teha. Aga samas mulle meeldib. Koristada tuleb siiski enda meeleheaks ning silmailuks, ja seda ma teen suurima heameelega. :)

Kõndimissõltuvus
See on ka selline positiivne ja värske sõltuvus, mis tekkis alles hiljuti mu ellu. Ma avastasin enda jaoks, kui värskendav ning mõnus on jalutamine. Kui hea ning motiveeriv on kokku lugeda läbitud kilomeetreid. Ja salaja soovin, et see sõltuvus jääks püsima. ;)

Need on sellised peamised sõltuvused, mida ma suutsin enda jaoks ära märkida. Ma arvan, et neid on võib-olla veel, aga ma ei kas ei tunnista neid endale või sisi lihtsalt esimese laksuga lihtsalt ei meenunud mulle.

Kas Teil on mõni sõltuvus? Millised? Kas ja kuidas te võitlete sõltuvustega? 


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar