teisipäev, 28. november 2017

Siis kui mul veel internetti polnud...

Ma ei oska öelda miks, aga just eile hakkasin ma mõtlema sellele, kui suur raamatute lugeja ma lapsepõlves olin.
Ma tõesti armastasin lugeda raamatuid, pidasin lugemispäevikuid ning lugesin kodus kõik võimalikud lasteraamatud (mida oli meil kodus meeletult palju) läbi ning loosi läksid ka igasugused luuletuste raamatud.

See toimus siis kõik vanuses 7-13. Mul ju polnud kodus mingit interneti võimalust ning mis mul muud kodus ikka teha, kui lugeda raamatuid? Tol ajal olin ma Kadrina Keskkooli raamatukogus nagu püsiklient.

Aga siis hakkasid ajad muutuma ning 2011.a aprillis sain ma koju interneti. Küll väga aeglase, kuid ta oli mul olemas. Siis oli ka see armas pubekaiga ja nii need raamatud unustusse vajusidki aja pikku.
Ma ausalt ei mäletagi millal ja mis raamatut ma viimati otsast lõpuni oleksin lugenud, eks see vist keskkooli ajal midagi oli.

Praeguse kiire elutempo juures pole mul aega raamatuid lugeda. Ma olen tegelikult väga mitu korda mõlenud, et võiks võtta raamatu ja lihtsalt lugeda. Aga oma pisikese beebi kõrvalt pole mul aega seda teha. Te kindlasti mõtlete, et ma võiks seda teha ju siis, kui beebi magab, aga just sel ajal saan ma oma toimetusi teha - süüa teha, koristada, magada või hoopis blogida. Muidugi saan ma neid toimetusi vahel teha ka sel ajal kui beebi üleval on. Näiteks just praegu, kui ma seda postitust kirjutan, on Siim Sander ärkvel, istub lamamistoolis ja NS siputab oma jalgu. Huvitaval kombel pole ta täna veel piuksugi teinud, tundub et tal on täna hea olla. Ok, just aevastas, kui see aevastamine häälitsemiste gruppi kuulub. :D

Raamatutest siis veel nii palju, et reaalselt aasta aega tagasi laenasin ma Cärolinilt ühe raamatu - Tammara Webber'i "Lihtne". Ma lugesin sealt võib-olla kümme lehekülge ja sellest ajast saadik on ta mul lihtsalt riiulis seisnud ning oma aega oodanud. Ja ma päriselt ei mäleta isegi millest neil kümnel leheküljel oleks juttu olnud.

Huvitav, kas mul kunagi tekib ka reaalselt sellist aega, kus ma saaksin rahus juua kuuma kakaod ning lugeda raamatut, ilma et keegi või miski mind segaks? Kes teab, võib-olla juhtub see minuga alles vanadekodus, haha

Samas kuigi ma raamatuid ei loe, siis olen ma viimasel ajal suurendanud blogide lugemist. Enne ma eriti ei huvitunud teiste blogidest, kui viimasel ajal on huvi teiste inimeste tegemiste ja postituste vastu märgatavalt suurenenud. Blogid küll pole võrreldavad raamatutega, kuid blogides on rohkem aktuaalseid probleeme ja muresid.

Aga muideks, selle kõigega seoses võin ma paljastada saladuse, et minu elu on selline seebiooper olnud, et ma olen näiteks mõelnud, et võiks ise raamatu kirjutada. Inspiratsiooni oleks mul igal juhul lõputult.

Kas Teile meeldib raamatuid lugeda? Mis raamatut te viimati lugesite? Mis on Teie lemmikraamat?




esmaspäev, 27. november 2017

vähem kui kuu jõuludeni

Juba järgmisel nädalal hakkab kaua oodatud jõulukuu ning hakkabki pihta see suur jõulutrall.
Jõulud on aasta üks ilusamaid aegu ning nüüd ongi jäänud juba vaid vähem kui kuu selle aasta jõuludeni. Jõule iseloomustavad kingid, jõulutuled, verivorstid, hapukapsas, lumi...
Okei, lood lumega on hetkel veel natuke kehvad, sest tuleb ta meil maha ju vaid üheks-kaheks päevaks, kui sedagi ja siis on jälle maa üllatuslikult must. Nagu eile hommikul, rulood üles kerides vaatas vastu valge maa, paari tunni pärast oli maa juba must. Kuigi lumi ja talv mulle eriti ei meeldi, siis jõulud ilma lumeta oleksid nagu poolikud jõulud. 

Selle aasta jõule ei veeda meie pere enam kolmekesi, vaid neljakesi ning ühtlasi on need ka Siim Sanderi esimesed jõulud. Seda mis lastele kinkida, ma veel ei tea. Aga kingitusi ostma lähen ma 13. detsembril Tallinna. Broneerisin selleks päevaks endale sünnitusjärgse kontrolli aja ämmaka juurde ning mõtlesin, et kui ma juba Tallinna lähen, siis võiks kasutada ka juhust ning kingid ka ära osta, eks näis kuidas see õnnestub, aga ma olen juba päris excited.
Kui Tallinnast ei õnnestu kinke saada, siis ma arvan, et sooritan mõne kingiostu mõnest e-poest.

Samas ma oleksin väga avatud ideedele, mida kinkida peaaegu kahe aastasel lapsele ning mida kahekuusele jõuludeks? 

Olen juba ammu tahtnud üles panna jõulutuled, aga ma millegi pärast ei leia enda eelmisel aastal ostetud tulesid üles. No ei ole neid mitte kuskil. :O Ma mäletan, et panin nad ilusti nende karpi tagasi, aga kuhu ma selle karbi küll pannud olen? Ei tea. :/ Eks ma vaatan mingi päev tuulan veel kappides, äkki ikka leian.
Seda ma nüüd ei tea kas me kuuse see aasta üles paneme. Meil on olemas pisike kunstkuusk, mille me eelmisel aastal ära ehtisime. Aga ma ei tea kas panna ka see aasta see üles või mitte? Maal elades tõime alati metsast toakõrguse kuuse tuppa. Päris kuusk on muidugi palju parem ja ehtsam, kuid kunstkuusega on natuke lihtsam, see ei aja okkaid ja ei torgi, kui seda ehtida.



Jõulud on ka imede ja heategevuse aeg ning olen nüüd pikalt mõelnud, et võiks ka midagi head neil jõuludel teha ja kellelegi midagi annetada. Kellele ja mida, seda ma ei tea, aga küll ma üritan midagi välja mõelda.

Kingitustest veel nii palju, et mul on veel plaan see aasta paar auhinnamängu korraldada oma facebooki lehel, et Teid, kallid lugejaid, ka premeerida selle eest, et te mul ilusti kenasti olemas olete ning mu blogi ikka loete. Siiani pole ma eriline auhinnamängude tegija olnud, aga ma luban, et lähiajal hakkab see muutuma ja ma hakkan teid igasugu toredate asjadega üllatama!
Selleks tasub ikka mu facebooki lehele Leanika Elublogi klikata meeldib, et olla kursis tulevaste loosidega!

Millal Teie hakkate jõulukinke ostma? Mida kinkida lastele - 2-aastasele ja 2-kuusele jõuludeks? Kunstkuusk või päris kuusk? 








laupäev, 25. november 2017

"Kahe lapsega üksi oleks ikka päris raske"

Oleme juba ammu mõelnud, et peaks Karl Hendrikuga minema ujuma, sest ta nii meeletult armastab vett. Kunagi pole aga olnud aega või on tulnud midagi vahele jne. Aga mõtlesin, et maksku mis maksab, et täna lähme ja käime ära. 

Kuna Henri pidi tööle minema ning juhuslikult pidid ka Cärolin ja Cetrin minema Kadrinasse ujuma, siis võtsid nad mind ka lastega kampa.
Läksimegi siis kella üheks Kadrina Spordihoonesse, ostsime piletid ja läksime viiekesi riietusruumi. 
Suundusime siis sinna pisikeste basseini juurde ning mina läksin koos Siim Sandriga vette. Cärolin läks suurde basseini ujuma ning Cetrin oli siis Karl Hendrikuga. Karlile väga meeldis. Ta vahepeal nagu hõljus vees. :D Kui ta lõpuks liumäe avastas, siis muudkui ainult tahtis sealt alla lasta. Poiss oli nii õnnelik. Mitu korda läks ta ka vee alla, minul oli siis küll nagu "oumaigaad", aga kui ta sealt vee alt välja tuli, siis ta ise oli jumala häppi. :D 

Siim Sander esialgu oli päris rahulik ja mõnules, mingi hetk talle aga ei sobinud miski ja hakkas jorisema, andsin siis talle rinda ja rahunes uuesti maha. Vahepeal toimus ka vahetus ning Cetrin läks suurde basseini ujuma ja Cärolin tuli appi Karliga tegelema. 
Kokku vees olime umbes 30-40 minutit äkki? Täpselt ei tea, sest kella ei vaadanud. 
Siis läksime pesuruumi, seal oli nii külm, et Siim lausa värises. Kuivatasin ta kähku ära ja panin riidesse. Samal ajal aga pesi Cärolin Karl Hendriku puhtaks ning Cetrin käis ka pesemas. Siis toimus vahetus. Siimu panin turvatooli, Cetrin pani end riidesse, mina panin Karl hendriku riidesse ja Cärolin läks pesema. Ja siis kõige lõpuks sain mina pessu minna.
Karl Hendrik tundis end tüdrukute riietusruumis eriti hästi ning pani kõikide kappide uksed kinni järjest, puaguga, ikka pauguga. 

Aga peale ujumas käiku ütleski Cärolin mulle, et kahe lapsega üksinda on ikka päris raske hakkama saada, eriti kui nende vanusevahe veel nii väike on. 
Jep, pean tunnistama, et kuskil käia on ikka raske küll, sest Karl Hendrik on püsimatu ja tahab igal pool ringi joosta. Ja sellistes kohtades, nagu ongi näiteks ujula, poleks mul üksinda kahe lapsega mingit võimalust minna, sest beebi vajab hoolt ja ma e saa teda ju kuskile visata selleks hetkeks kui Karl Hendrik näiteks vee alla kukub. 
Eks ajaga muutub kergemaks, Karl kasvab suuremaks ja saab vanemaks, muutub iseseisvamaks.
Ega Siim Sander on nüüd juba raskem ning ma ei jaksa enam kahte last hommikuti autossegi tassida. Enne viin Karli ja siis Siimu. Sest 20 kg ikka korraga süles hoida ja käes hoida on paras pähkel. 
Aga täiega respekt vanematele, kellel on lapsed väikese vanusevahega - ma tean et on raske, aga te saate ikka hakkama! 

Mis teie arvate, kas kahe lapsega, kellel on väike vanusevahe on ühel vanemal raske hakkama saada? Kas teie lastele meeldib ujumas käia?

Mida teha oma eluga edasi?

Kätte on jõudnud mu elus üks keeruline periood, kus ma pean mõtlema sellele, mida oma eluga edasi teha ning kuhu ma tahaksin jõuda?

Nagu Te teate, siis õpin ma Tallinna Tehnikaülikoolis Soojusenergeetikat. Või oleks õigem öelda, õppisin? 
Meie kursus on soojusenergeetika erialal viimane kursus ning peale meie kursust seda eriala enam olemas pole. 
Hetkel jookseb Bakalaureuses kolmas aasta. Mina olen sellest kolmest aastast enamus aja olnud lapsehooldupuhkusel ja päriselt on mul tehtud vaid 1 aasta. Kui tavaliselt akadeemilisel puhkusel viibijatel on võimalus järgmise aasta kursusega liituda ja järgi teha, siis minul seda võimalust ju pole, sest meist järgnevat kursust pole. 

Ma tean tegelikult, et mingil määral oleks mul tegelikult võimalik see eriala lõpetada, aga mulle hetkel tundub, et lihtsam on valida uus eriala. 
Siin tekib aga uus probleem ja küsimus: milline eriala valida järgnevaks sügiseks? 
See mis ma nüüd ütlen võib tunduda tobe, aga ma tahan olla aus ja oma päris mõtted siiski kirja panna. 

Nimelt olen ma aru saanud, et tegelikult see ÜLIKOOL ei anna väga midagi. Ok, ma saan paberi, et olen lõpetanud selletolle eriala ning nii on lihtsam sellele erialale tööle saada. Samuti tutvud paljude erinevate firmadega, kuhu tulevikus on võimalik tööle asuda. Aga samas seda praktikat on minu arust ikka liiga vähe ning see mida seal ülikoolis õpime, seda ei pruugi tegelikult absull ju vaja minna. Ning hetkel ongi mu elus selline hetk, kus ma lihtsalt MOE pärast tahaksin selle õnnetu Bakalaureuse ära lõpetada. 

Soojusenergeetika eriala on lahe, kuid tundub, et see ikka pole väga minu teema. Aga kuidas ma peaksin üldse teadma, mis siis on minu teema? Mis on see eriala mis on minu jaoks ja mida ma võiksin õppima minna?
Ma tahaks midagi lahedat teha ja midagi mis mulle meeldib, aga ma ei tea mis mulle meeldib. 
Ok mulle meeldib matemaatika, aga mis ma sellega teen? Lähen mata õpsiks või? See pole jälle see, millest ma unistanud olen. 
Ma nii mäletan, et kui ma olin mingi 15, siis ma unistasin sellest, et minust saaks sotsiaaltöötaja. Eks mu unistused on alati olnud seotud inimeste abistamisega.

Omg, ma ei tea no. mul on järgmise sügiseni aega, aga ma nii kardan, et ma ei mõtle välja seda, mida ma teha tahan. :/

neljapäev, 23. november 2017

Mõtteid elust ja blogimisest

Minu arvates pole olemas halbu päevi. On vaid head päevad ning vahel on lihtsalt mõni päev parem, kui teine. 
Ma ei tea miks, aga ma olen viimastel päevadel nakatunud mingisuguse positiivsuse pisikuga. Mitte, et ma oleks enne olnud negatiivne inimene, vastupidi, kes vähegi mäletab, teab ja tunneb mind, siis olen ma ju tegelikult alati olnud üks positiivsuse eeskuju. 

Aga viimastel päevadel tunnen ma end kuidagi teisiti, paremini. Ma pakatan energiast, kuigi olen üsna väsinud. Ma olen tohutult positiivne ja näen asju ka paremas valguses kui enne.
Ma olen endale loonud uue vaatepildi, oma enda elust. 
Mul on tulnud suurem tahe blogida ja areneda just blogimaastikul. 
Tegelikult tahaksin ma oma blogi paremaks muuta, aga ma ei tea veel kuidas. Selleks vajaks ma tõenäoliselt professionaalide abi. 

Sest: 
Kuigi ma armastan blogida, pole ma mingi kirjanik. 
Kuigi ma armastan pildistada, pole ma fotograaf. 
Täpselt samuti, nagu ma armastan matemaatikat, ei ole ju ma tegelikult mingi matemaatik. 
Kuigi ma armastan kokata, pole ma kokk. 
ja nii edasi, ja nii edasi, ja nii edasi.

Ma teen kõike südamega ning ma vahel tunnen, et mu blogi ongi just selline tavaline ja lihtne, mitte midagi märkimisväärset. Ma kirjutan mega vabalt ja täpselt nii nagu pähe tuleb, nii ka sõrmed trükivad. Üldjuhul ma ei loe kunagi oma postitusi üle ning postitan ta just sellisena, nagu kirjutasin. Sellepärast on vahel ka mu postitustes kirjavigu, millele vahel mõni tuttav ka tähelepanu juhib. 

Ma tean, et kui ma loeks oma postitusi üle enne avaldamist, saaksin ma muuta sõnastust paremaks ja üleüldiselt vormida postituse paremaks. AGA. Siin ongi üks suur aga. 

Ma ei taha seda. MIKS?
Ma ei taha seda, sest ma ei taha, et mu blogipostitused oleksid nagu keskkooli kirjandid. Ma vihkasin neid ja armastasin samal ajal. Armastasin, sest mulle meeldib kirjutada, vihkasin, sest mulle ei meeldi pigistada pliiatsist vägisi midagi välja. 
Ma blogin, kui mul on tahe blogida, kui mul on idee millest blogida. Kui mul pole midagi millest blogida, siis ma lihtsalt ei blogi, kuigi vahel ma tahaks. 

Jah, vahel on selliseid hetki, kus ma tahaks täiega midagi kirjutada, aga vot ei tule pähe midagi, ei ole ideed. Ja sellepärast ma lihtsalt loobungi sellest, sest tavaliselt need klaviatuurist välja imetud postitused on kõige kehvemad. Vähemalt minu arust. 

Täna hommikul kui ma Karl Hendrikut lasteaeda hakkasin viima ja välisuksest välja astusin, siis taipasin ma üht äkki, et kui ma kunagi 6 aastat tagasi blogimisega alustasin, oli blogi minu jaoks rohkem kui päevik. 
Päevik, kuhu ma kirjutasin oma igapäeva tegemistest ja sellest mis mu elus on vahepeal juhtunud.
Nüüd on blogi minu jaoks paik, kuhu ma panen kirja oma mõtteid maailmaga seonduvast. Koht, kus ma avaldan oma arvamust. 

Miks Teile meeldib lugeda mu blogi? Kas mu blogi on liiga algupärane? Mida võiks/peaks muutuma? Millest meeldiks Teil minu blogist lugeda?

MUST REEDE - kodust lahkumata

Kasutaja Bonusway.ee foto.
Bonusway.ee


Homme on kurikuulus Must Reede ehk Black Friday.
Kui Sul pole aga aega ega tahtmist minna Musta Reede puhul shoppama suurtesse kaubanduskeskustesse, siis saad seda teha ka kodust lahkumata. 
Sest Must Reede on ka Bonusway's ning läbi Bonusway leiad Sa palju üllatavaid soodustusi erinevates e-poodides.  

Näiteks on Aliexpressis kuni 20% soodustus talveriietele.
Hansapostis on hinnad all kuni -85%. 
Asos'es on -20% off kõik tooted ning lisaks sellele on ka TASUTA TRANSPORT juba alates 25 eurosest ostukorvist. 
Hotel.com'is võid broneerida hotelle kuni -50%-lise soodustusega. 
Ja mõtle, Bonusway on nagu 2in1 - head soodsad pakkumised, sooritad odava ostu ning teenid veel selle pealt raha ka tagasi!

Kui Sa ei tea mis on Bonusway, siis loe selle kohta minu postitusest SIIT.
Aga lühidalt on Bonusway tore tasuta teenus, millega liitudes on võimalik Sul erinevatest e-poodidest ostes raha tagasi teenida. 
Liitu tasuta SIIN ning leia parimaid Musta reede pakkumisi nii Eestis, kui välismaal!

Meie pere kaks soodsat lemmikrooga

Nagu ma oma üleeilses postituses lubasin, jagan ma teiega paari meie pere lemmiktoidu retsepti. 

ŠNITSEL 

Šnitsli valmistamiseks kasutasin mina ühel korral tavalist kondita seapraadi, teine kord seakaelakarbonaadi. Kuid kõige paremini vist sobiks selle tegemiseks sea välisfilee. Aga noh meie peres eriti vahet pole millisest lihast teha, sest siga on siga ja liha on liha. Enamasti kasutan seeda liha, mis parasjagu nt Rimis sooduses on.

Koostisosad:
Liha
muna
jahu
riivsai
sool
pipar

Mina tegin neli šnitslit (kaks ühele inimesele). Selleks kulus umbes 500 grammi liha, mille lõikasin neljaks parajaks viiluks. Tampisin liha ära ja maitsestasin soola ja pipraga mõlemalt poolt. Jätsin tunnikeseks seisma, et maitseained "imbuks" lihasse. Kloppisin ühe muna, panin ühele taldrikule jahu, teisele riivsaia. Ja siis hakkas pihta paneerimine, järjekorras jahu-muna-riivsai. 
Siis praadisin neid pannil umbes 10 minutit. Praadimise aja pikkus sõltus minul sellest, et vaatasin et šnitslid saaksid mõlemalt poolt kindlasti pruunistatud. 
Serveerisin keedukartuli ja tomati-kurgi-hapukoore salatiga. 
Njämm. Nagu ma eelmises postituses mainisin, siis on tegu soodsa toiduga - kahele inimesele kokku 3€. 
Liha kg hind oli 3.50€. Kulus pool kg, ehk siis umbes 1.75€ kulus lihale. Juurde siis veel kartulid, muna, jahu, riivsai, hapukoor, tomat, kurk. 

KANAPASTA

Koostisosad:
Kanafilee
penned
riivjuust
sool
pipar
brolierimaitseaine
400 ml kohvikoort

Tükeldasin kanafilee (600grammi). Praadisin pannil, lisades soola, pipart ja brolierimaitseainet. 
Samal ajal keetsin penned. Kui penned keedetud, siis harjumusest, et nad üksteise külge ei "kleepuks" loputasin nad külma vee all läbi. Siis lisasin ka penned pannile, lisasin vajadusel maitseaineid juurde. 

Lisasin kohvikoore. Segasin pannil umbes 5 minutit, kui kovhikoor hakkas keema minema ja siis lisasin umbes 100grammi riivjuustu ning segasin uuesti. 
Serveerides panin veel riivjuustu kogu toidu peale ning kaunistuseks kirsstomati. 
Super hea ja soodne. 
Kanafilee läks maksma umbes 2.50€. Riivjuust 200g 1.20€, kohvikoor 0,56€. Penned 250g - 0.20€. Kokku siis umbes 4.50€. Eelmises postituses panin hinnaks 3.40€, aga tookord ei lisanud ma riivjuustu. 
Pastat tuli aga nii palju, et mina sain seda süüa veel järgmise päeva hommikul ja lõunal. :)





teisipäev, 21. november 2017

100€ kuus toidule - võimalik või võimatu?

Ma loodan, et te mäletate, et 3 nädalat tagasi kirjutasin ma postituse teemal "Toit röövib raha?" ning mul tuli idee teha nii öelda tilluke eksperiment ning koostada kuu aja vältel endale igaks nädalaks nädalamenüü, et siis pärast vaadata, kui palju kulub meie peres reaalselt raha söögile. 
Ok, möödas on hetkel kolm nädalat vaid, aga ma juba kibelen kirjutama sellest. 

Nimelt igal esmaspäeval olen ma siis võtnud ette oma postkastist leitavad kodukoha (Tapa) poodide reklaamlehed, vaadanud üle kõik sooduspakkumised ning selle järgi koostanud menüü nädalaks. 
Siin juures pean ära mainima, et kogu aeg pole ma koostatud menüü järgi toitu valmistanud, sest on juhtunud näiteks, et eelmise päeva toitu tuli nii palju, et järgneval päeval jätkub ka seda õhtusöögiks või siis on meil tulnud kahel korral selle kolme nädala jooksul isu Pitsakohviku pitsa järgi. 

Pean ära mainima ka selle, et nädalamenüü on koostatud VAID ÕHTUSÖÖKIDELE. Miks?
Sest hommikuti või lõunaks söön ma tavaliselt eelmise õhtu alles jäänud toit või siis meisterdan eelmise õhtu "jääkidest" midagi uut. Näiteks praen eelmisel õhtu keedukartulid ära ja lisan juurde muna vms. 

Arvutasin nüüd kokku, et kolme nädala peale on läinud õhtusöökideks kokku raha 53€ + pitsad 26€ =79€

Kindlasti praegu paljud mõtlevad, et mida kuradit me kodus küll sööme, et meil tegelikult NII vähe raha kulub, kuid menüü on minu arvates päris mitmekesine - 20 päeva jooksul oli kokku 13 erinevat rooga, kolmel päeval tegin sama toitu mis juba oli olnud ja kahel päeval sõime eelmise päeva toitu ning kahel päeval oli siis pitsakohviku pitsa. 
Erinevate õhtusöökide hind varieerus siis 2€-6€ vahel (välja arvatud pitsad, mis olid siis kallimad). 

Toon siis nende 13 erineva roa näited ka teile:
1) Frikadellisupp - 2.50€
2) Kanapoolkoivad, keedukartuli ja muna-kurgi salatiga - 2€
3) Pasta Bolognese - 3€
4) Ahjuliha ahjukartulitega - 3.50€
5) Broilerifilee ahjukartulite ja juurikatega - 4€
6) Kartuli-hakklihavorm - 6€
7) Guljašš - 4.50€
8) Haudeliha ja -kartul - 2.50€
9) Makaronid hakklihaga - 2.20€
10) Ahjuviinerid ja kartulipuder - 2€
11) Seljanka - 5.30€
12) Šnitsel keedukartuli ja salatiga - 3€
13) Kanapasta - 3.40€

Sooja toidu sööjaid on meil peres ainult kolm- mina, Henri ja Karl Hendrik. Karl Hendrikule muidugi ei lähe nii suurt portsu kui mulle ja Henrile. :D 

Kui teha maitsev õhtusöök soodsa hinnaga?
1) Jälgi reklaame ja soodukaid, võrdle hindu erinevates poodides!! - Mina ostan näiteks liha enamasti Rimist, sest seal on lihal peaaegu igal nädalal soodukad. Hakkliha ostan see kuu näiteks Meie poest, sest seal on sooduses. Kartulit ostan Grossist, sest seal on kg hind vaid 18 senti. 
2) Kasuta "jääke" - Kui ma ostan kilo (vahel rohkem) liha siis enamasti kasutan ma ühe toidu tegemiseks sellest ära vaid pool. Ülejäänu panen sügavkülma ning kasutan järgi jäänud liha mõni teine päev, mõne muu lihatoidu valmistamisel. 
3) Ole loov - toon täiesti suvalise näite: kui parasjagu on Maximas soodukaga kana, siis tee midagi kanast. Kui Grossis on soodukaga viinerid, siis tee midagi viineritest (ahjuviinereid, viinerikastet vms). 

Nagu näha on täitsa võimalik elada ära nii, et kulub vaid 100€ kuus toidule, tuleb olla vaid loominguline, jälgida soodukaid ning panna paika nädalamenüü, mida vajadusel saad ju iga kell muuta. 

Aga muidugi kulub meie peres raha ka sellistele muudele söögiasjadele nt õli, ketsup, või, sai, leib, vorst, šokolaad, kõrrejook jne - ka neid ostame me vaid sellest poest kus on soodukas. 
Fakt on see, et linnas elades on see kokkuhoiu teema mõnes mõttes lihtsam, mõnes mõttes raskem. 
Lihtsam, sest saad jälgida erinevate poodide hindu. 
Raskem, sest kipub olema nii, et käiakse iga päev poes. 
Ning muidugi vahel tuleb tuju minna lihtsama vastupanu teed ning osta hoopis valmistoitu, nagu meie - ostsime kahel korral pitsakohvikust pitsast. Need kaks korda läksid kokku 26€ maksma, selle raha eest oleks saanud ma teha aga terve nädalamenüü toite. :D

Muidugi ei saa unustada seda, ET kõik sõltub ikka veel sellest, kui palju on Su leibkonnas inimesi, kes reaalselt tahavad kodus sooja toitu saada. Meie peres on neid kokku hetkel 3. Need aga kellel peres on 10 last, on neid neli korda rohkem. See tähendab, et ka söögile kulub kas just 4 korda rohkem raha, aga 2-3 korda kindlasti rohkem raha.
Aga nagu "katsest" näha siis meie pisike pere tuleks 100€ kuus toiduga hakkama. Peab olema vaid järjepidevust ja tahet! :)

Järgmises postituses jagan teiega paari oma odava lemmiktoidu retsepti. Püsige lainel!




esmaspäev, 20. november 2017

Venitusarmid - kas tunda uhkust või häbi?

Venitusarmid on ühed "toredad" triibukesed, mis kaasnevad rasedusega. Mõnel naisel on neid rohkem, mõnel vähem, mõnel pole neid üldse. Aga vahet pole kui palju neid ka ei oleks, ei tasuks neid häbeneda. Venitusarmid ju tulevad paratamatult, sest kaalu tuleb ju juurde ning nahk venib. 

Esimese rasedusega tekkisid venitusarmid massiliselt just mu jalgade sisekülgedele. Mõned üksikud armid tulid ka puusadele ning kõhule, kuid mitte midagi hullu. Aastaga polnud nagu arugi saada, et mul neid oleks olnud ning tänu sellele ei kartnud ma ka teise rasedusega venitusarme.  (esimese raseduse venitusarmide postitust saad lugeda SIIT)

Teise rasedusega mul jalgadele venitusarme ei tulnud, KUIGI kõige rohkem kaalu läks minu arust just jalgadesse, sest need läksid nagu esimese rasedusegagi päris jämedaks. Samas olin ma ju raseduse vältel väga aktiivne, eriti juuli-september, kui ma iga päev metsa vahet piltlikult öeldes jooksin. Ning jalad tundusid päris trimmis olevat. 
Nüüd viimasel rasedusel tulid taas venitusarmid ka mu puusadele ning mõned venitused rohkem ka kõhule. 

Kahjuks paljud naised, kes on lapse saanud, pelgavad näidata oma kõhtu just venitusarmide tõttu. Paljud kardavad kanda bikiine, et minna randa või ujulasse. Aga mina arvan, et ükski lapse saanud naine ei tohiks häbeneda neid tiigritriibukesi, sest need triibukesed näitavad lihtsalt ära, et Sa oled saanud millegi imelisega hakkama - Sa oled sünnitanud lapse.

Paljudel inimestel (just inimestel, see tähendab, et mitte ainult naistel) on kujunenud alateadvusse tobe arusaam, et kui nad julgevad teistest erineda, siis neid vaadatakse altkulmu. Üldjuhul minu arust aga nii ei ole, minu arust viimasel ajal just kiidetakse neid, kes julgevad erineda. 

Sellepärast arvangi ma, et ükski ema ei tohiks häbeneda oma venitusarme, ükskõik kui palju või vähe neid ka poleks. Inimesed ju mõistavad, et Sa oled sünnitanud lapse ning Sa ei saa ju ise sinna mitte midagi parata, kas Sul tulevad venitusarmid rasedusel või mitte. 

Kui palju on Teil venitusarme? Kas Te häbenete neid?


pühapäev, 19. november 2017

Lapse lõunauni - püha aeg iseendale

Siim Sander
Ma mäletan päris hästi, kui ise veel väike olin. Tihti olid mu õetütred meie juures ning mäletan mega hästi, kuidas meile lihtsalt ei mahtunud pähe, miks me peame LÕUNAUND magama. Miks ei võiks mängida hoopis? Või käkki keerata? "Me oleme ausalt vaikselt" - oli põhiline lause, sest arvasime, et me lihtsalt segame mu vanemaid. 

Veel on mul meeles, et väga tihti viskasime unega vempu mu emale. Kuna ta valvas kuni me magama jääme, siis me tihti teesklesime, et magama ja kui ta ära oli toast läinud, rääkisime niisama teki all juttu. Samas palju tuli ette kordi, kus me teesklesime magama jäämist ja lõpuks vajusimegi ära. 

Mida vanemaks sain, seda rohkem sai selgeks, kui tähtis on uni meie elus. Vahet pole, kas käid tööl, koolis või oled lastega kodune, ikka tahaks oma normi täis magada, kui mitte järjest, siis jupiti. 
Karl Hendrikuga on selles suhtes vedanud - ta magab kenasti lõunaund.

Samas nüüd, kui ma olen ise lapsevanem, mõistan ma täielikult, miks ema meid lõunaunne pani. 
Esiteks sellepärast, et laps peab vahepeal puhkama ka mängimisest. 
Karl Hendrik
Teiseks sellepärast, et lapsevanem saaks teha ka omi toimetusi - niiöelda, aeg iseenda jaoks. Mina isiklikult saan laste lõunaune aeg koristada, blogida, magada või süüa teha. 

Kuidas saada laps lõunaunele?

Kuskil juuni kuuni oli nii, et pidin Karl Hendrikut vägisi kaisus hoidma, et ta magama jääks. Sel ajal ta muidugi jõi veel lutipudelist piima ning siis oli ta rahulikum. Kuskil siis juuni kuust alates hakkas ta aga ise magama jääma enda voodis. Jonnis küll veidike ringi, aga mingi hetk läks enda voodisse ja jäi magama. Ööunega oli sama lugu. 

Nüüd ongi välja kujunenud, et lõunaune ajaks tõmbame oma head tumepunased rulood alla, tuba on mõnusalt pime, Karli panen tema enda voodisse. Omaette ta seal natuke pobiseb ja mingi hetk ta juba magab. 
Lõunaund magab ta täiesti nii nagu jumal juhatab. Vahel pool tundi, vahel kolm tundi. Kõik oleneb sellest kui vaikne toas on, kuna meil on ühetoaline korter siis vaikus on vaid siis, kui ma ise ka magama selleks ajaks heidan. 

Kas Teie lapsed magavad lõunaund? Kui kaua? Kas nad jäävad ise lõunaunne või peate neid selleks aitama, nt kaissu võtma? 


laupäev, 18. november 2017

Teeni raha kodus, laua tagant lahkumata

Ma ei teagi miks, aga ma pole kunagi olnud eriline netišoppaja. 
Asju meeldib mulle küll netist vaadata, aga näiteks riideid pole ma väga julgenud tellida, sest kardan, et ese näiteks ei sobi mulle või siis pildid äkki on petlikud. 
Muidugi oleneb kus kohast tellida, sest on ju võimalus ka tagasi ajsu saata või siis hoopis edasi müüa, kui endale ei sobi. 

Samas kellele ei meeldik šopata? Vahet pole kas kuskil kaubanduskeskuses või internetis, enamus inimestele siiski meeldib poodelda. 

Kui tavalistes toidupoodides, riidepoodides või tarbekaupade poodides on raha niiöelda "tagasi teenimiseks" leiutatud erinevad kliendikaardid, siis nüüd on internetis šoppajatele loodud Bonusway
Bonusway on siis selline tore tasuta teenus, tänu millele on võimalik internetis tehtud ostudelt raha tagasi teenida. 

Alustuseks tuleb muidugi Bonusway'ga liituda. Sisse logida oma Bonusway kontoga, valida sealt vaid sobiv e-pood ning hakata e-poodlema. 
Pärast igat läbi Bonusway tehtud ostu eest tasumist, tagastatakse Sinu kontole summa boonustes. Neid boonuseid näed Sa algul oma profiilil "ootel" olevatena, ning kui e-pood on Bonusway'le maksnud tasu Su ostu eest, siis muutuvad need boonused "väljavõetavateks". Enne poodi sisenemist on Sul võimalik näha, kas boonuseid saad ostudelt tagasi teatud protsendina või fikseeritud summana. 

Läbi Bonusway saad ostudelt raha tagasi paljudest tuntud e-poodidest, minu jaoks on kõige tuntumad neist näiteks - 
1) Hansapost
2) Sportsdirect
3) eBay
4) AliExpress
5) Booking.com
6) na-kd
7) Asos

Poodide nimekiri on väga pikk, otsi vaid sobib e-pood ning hakka šoppama ning teeni läbi Bonusway kodust lahkumata raha tagasi enda ostudelt. 

Liitu Bonusway'ga tasuta SIIN ning hakka šoppama!
Kui oled juba liitunud, siis kutsu ka oma sõpru enda soovituslingi abil liituma, sest siis kogud Sa 4 € boonust iga sõbra eest, kes liitub Bonuswayga Sinu soovituslingi kaudu ja kogub vähemalt 1 € väärtuses väljavõetavaid boonuseid tehtud veebiostudelt.
Liitu, jaga, teeni! :)

Kui suur veebis poodleja Te olete? Kas eelistate osta asju veebist või poest kohapealt? Kas Teil juba on Bonusway? Kui jah, kui palju olete tagasi teeninud?

neljapäev, 16. november 2017

Esimese elukuu arstivisiit. :)

Kui ma veel rase olin, siis kirjutasin ma kõikidest oma ämmaemanda visiitidest, rääkisin oma kaalust ning olukorrast. Nüüd kui tita on meid juba õnnistanud tervelt ühe kuu, siis jätkan ma traditsiooni ning viin teid kurssi igast meie arsti visiidist. 
Üleeile käisime siis esimese elukuu arsti visiidil. 
Kui ma paar päeva enne seda ennustasin, et pisike Siim Sander kaalub juba 5 kg, siis ega ma palju mööda ei pannudki. Täpsemalt öeldes panin ma vaid 290 grammiga mööda ning Siim Sander kaalus 4710 grammi. 

Sündides kaalus ta 3508 grammi ning haiglast koju saamise päeval 3320 grammi. Seega kaalu juurde on võtnud meie armas vägilane väga ilusti. 

Vaatasin praegu vana postitust Karl Hendriku esimesest arsti visiidist ning kui tema kaalus sündides 3324 grammi, siis ühe kuuselt kaalus ta 4170 grammi (ehk siis +850 grammi võttis ta kuuga juurde). Seega Siim Sander on natuke rammusama toidu peal, kui oli Karl Hendrik. :D
Pikkust oli Siim Sandril 56,5 cm (sündides 51 cm). Karl Hendrik oli sündides 48 cm pikk ning ühe kuuselt 55 cm. :)

Kui me Siimuga haiglast välja saime, siis paar päeva hiljem käisime me uuesti lastearsti juures Tallinnas ja talle tehti kuulmiskontrolli. Kuna tookord saadi ainult vasak kõrv kätte ning parem näitas errorit, siis taheti et me seda uuesti teeksime. Öeldi, et kui meie kodukandis ei saa, et siis läheksime tagasi Tallinna. Aga kuna ma eelnevalt olin perearstilt uurinud, et neil on täitsa olemas see aparaat, siis üleeile tehti talle see kontroll ära. Õnneks oli kõik ok ning arst sai selle parema kõrvakese ka aparaadiga kätte. 

Süsti saades karjus Siim Sander päris õnnetult, kuid õnneks rahunes ta ruttu. 
Kuna Siim Sandri keelel on ka soor (keel on valge) nagu Karl Hendrikulgi oli, siis peame ka tema keelt määrima Daktarin geeliga. 

Muidu läheb meil kenasti. 
Eile õhtul kui Karl Hendrik lasteaiast koju tuli, siis juhtus midagi imelist. Nimelt telekast mängis multikas ning Karl Hendrik vaatas seda, samal ajal olin ma just Siim Sandri teki sisse mähkinud ning voodi peale pannud, kui järsku vaatan, et Karl Hendrik pani oma pea tema peale ning kallistas Siimukest. Kuna mu telefon oli ka seal samas voodi peal, siis hiilisin vaikselt ligi, võtsin telefoni, avasin kähku kaamera ja klõpsisin mitu pilti. See hetk oli tõesti nii ilus, et süda lausa sulas. 
Karl Hendrik on nüüd täiesti harjunud vennaga. Käib teda ilusti paitamas, jookseb venna voodi juurde kui venna nutab, üritab talle lutti suhu toppida ning kiigutab teda turvatooli või lamamistooliga.
 
Kuigi ma sisimas ei taha, et see beebiiga läbi saaks, siis ootan ma väga, kui Siim Sander jalad alla võtab ja Karl Hendrikuga mängima hakkab. Karl Hendrik on ju väga seltsiv ja sõbralik ning ka lasteaias on öeldud, et ta ei tee kunagi teistele haiget ega midagi. 
Oeh... 

Täna käisime Siim Sandriga õues, jalutasime vankriga poodi ning nautisime ilusat ilma. Oleksime vast kauemgi õues olnud, aga kahjuks hakkas vihma tibutama. Eks homme lähme uuesti, kui ilm lubab. :)




laupäev, 11. november 2017

ninatolmuimeja

Ma sain oma toredalt sugulaselt Evelynilt väga hea, vajaliku ja PRAKTILISE asja - ninatolmuimeja. 

Ma ei olnud elus varem kuulnud ega näinud sellist asja ning esiti, ei teadnud ma kuidas see toimima peaks. 

Karl Hendriku aeg ostsime me ninapumba, mis polnud minu arvates üldse nii efektiivne. 
Baby-Vac on aga väga hea abivahend, kui beebil on nohu. Paned selle riistapuu suts tolmuimeja otsa, kävitad tolmuimeja ja tõmbad kähku beebil nina tatist puhtaks. Me ei julgenud algul üldse seda beebi peal katsetada, sest see tundus algul ebareaalne, et Sa tõmabdki põhimõtteliselt tolmuimejaga lapsel nina puhtaks. Selleks me katsetasime seda algul ise enda peal. Ja meie üllatus oli suur, kui see tõesti toimis tõhusalt, ei teinud haiget ega midagi. 

Nüüd kui Siim Sandril on nohu tekkinud ja nina kohutavalt luriseb, on Baby-Vac meie peres ikka hädavajalik asjandus ning ma ei kujutaks elu ilma selleta ettegi. 

Siim Sander ei tee teist nägugui, kui sellega nina puhtaks tõmban ning peale seda on tal palju parem hingata ja palju parem tuju. 
Kuna Evelyn ise elab Soomes, siis on see Soomest ostetud. Mina isiklikult pole varem sellisest asjast kuulnud ning ma ei teagi kas sellist asja ka Eestis müüakse?

Meie peres on see tõesti üks asendamatu abivahend. 

Panen siia ühe Youtube video ka, kus just selle Baby-Vac'iga beebi nina puhastatakse:
https://www.youtube.com/watch?v=x17KyAIgT4w 

Millega teie oma lapse nina puhastate? Kas olete kuulnud sellisest asjast nagu ninatolmuimeja? Kas sellist asja saab ka Eestist? 

Miks mu beebi polegi enam nii beebi? :(

Ma võin tunduda tõelise hädaldajana, aga ma lihtsalt ei saa aru, miks beebid nii kiiresti kasvavad? :(

Alles siin natuke üle kuu aja tagasi olin ma veel rase ja ootasin pikisilmi, et pisike Siim Sander sünniks. Nüüd oleks ma nõus lausa uuesti sünnitama, et vaid nautida seda imelist beebiiga, mil ta on lihtsalt armas ja rahulik. 

Üleeile pidas Siim Sander oma esimest minisünnipäeva ning ta pole enam üldse nii pisipisi, vaid juba suur poiss. Ja mul lausa tulevad pisarad silma, et ta nii kiiresti kasvab. Kui algul olid talle kõik riided mega suured, siis nüüd on juba esimesed riided väiksed. Kuidas küll nii ruttu saab üks beebi kasvada? Kus tal kiire on? :(

Arstile läheme ma alles teisipäeval ja saame teada Siimukese esimese kuu ilunumbrid, aga ma olen juba praegu veendunud, et ta kaalub vähemalt 5 kg, :O (Sündides 3,5 kg) sest mul on teda juba raske süles hoida. Eks mu rnnad hoiavad teda heal toidul ning piima asemel saab ta hoopis sealt vahukoort. :D

Siim Sander pole enam see vaikne beebi, kes ainult sõi ja magas. Nüüd uudistab juba hoolega ringi ja kägiseb omaette ning vahel teeb ka kõvemat mehist häält. 

Õnneks olen ma teda sünnist saadik pannud tema võrevoodisse magama ning minu kõrval magas ta ainult haiglas. Muidugi oleks lihtsam öösel, kui ta magaks minu kõrval, saaksin rinna suhu pista talle, kui ta süüa tahab, ja ise edasi magada. Aga kuna me Henriga oleme suured laiutajad, sii on mul hirm, et me lihtsalt lömastaks ta magamise käigus, niiet parem on kui beebs ikka enda voodis magab. :)
See, et ma teda enda voodisse magama panen, eeldab jällegi seda, et ma pean teda vahepeal natuke kussutama. Ma üldjuhul ei taha teda kussutada, sest ma kardan täiega, et juhtub sama, mis Karl Hendrikuga ning ma pean teda ka veel kuni aastaseks saamiseni magama kussutama. 
Aga ma loodan, et seda ei juhtu. Ma vähemalt üritan anda endast parima. :D



kolmapäev, 8. november 2017

veel kuu aega tagasi olin ma rase

Juba homme möödub Siim Sandri sünnist juba üks kuu ning ühtlasi möödub ka üks kuu sellest õudsast sünnitusest. 
It means, ma pole kuu aega rase olnud :O

Veel kuu aega tagasi oli mul ees suur kõht, ma olin väsinud sellest pidevast wc vahet jooksmisest. Kuu tagasi ma lugesin päevi tähtajani, et lõpuks saaksin käes hoida meie pere teist imet. 

Sünnitusest taastumine on olnud edukas, kuna õmblusi mulle ei tehtud, siis ei kipita ega valuta mul kuskil. Kõhukinnisusega on vahepeal veel probleeme, aga tundub, et ka see on peagi möödanik. 

Oma kehakaalu ma hetkel ei tea. 
Kui ma sünnitama läksin, siis kaalusin ma umbes 75kg. Siim Sander kaalus sündides 3508g ning kui Siim Sander oli nelja päevane ja me Tallinnas arstil temaga käisime, siis kasutasin juhust ja kasutasin ITK kaalu ning siis kaalusin ma 68,3 kg. See tähendab et "haiglasse jätsin" ma teoreetiliselt ainult 7 kg. :D

Hetkel ma pakun, et ma kaalun kuskil 65 kg. See on täiesti lampi pakutud, aga ma olen veendunud, et rohkem kui 65 kg ma küll ei kaalu. 
Mingit trenni pole ma nüüd otseselt tegema hakanud, kuigi ma olen seda mõtet juba kaalunud. 
Samas ega ma nüüd laisk pole ning kui päeval on vaja poes käia, siis kasutan ma enamasti ilmast hoolimata juhust ning teen seda jala ning kasu on kahepoolne - mina saan liikuda ning laps vankris värsket õhku nautida. 

Aga ega ma ei tee mitte ainult mingit 2 km-st poetiiru, vaid üritan ikka vähemalt 4 km siis maha kõmpida enne kui koju lähen. 
Samuti pole ma veel endale eesmärgiks seadnud tervislikku toitumist, sest ma ei näe vajadust selle järgi. Tõenäoliselt, kui ma astuksin kaalule ja näeksin, mis sealt vastu vaatab, siis võib-olla mu suhtumine muutuks, kuid hetkel olen ma iseendaga rohkem kui rahul. 
Pealegi mul on peale sünnitust kogu aeg selline šokolaadi VAJADUS, et mingist tervislikust toitumisest ei saaks siin juttugi olla. :D

Hetkel igatsen ma täiega gaseeritud jookide - näiteks Coca-Cola, Kanes ja Kelluke joomist. Kuna ma aga rinnaga toidan, siis ma endale sellist luksust lubada ei saa, kartuses et beebil tekivad gaasid.
Aga Vedelikupuudus on mul suur, sest mul kulub päevas üle kahe liitri jooki. Ja kuigi ma teoreetiliselt TAHAKSIN juua paljast kraanivett, siis kahjuks on mul just kas mahla või maitsevee isu. 

Aga nagu ma alguses mainisin, olen ma hetkel iseendaga ROHKEMGI kui rahul. No nii rahul, et ma ei viitsi isegi endast pilti teha. :D 
Aga kui ma enda kaalu teada peaksin saama, siis sheerin seda teiega meelsasti. Mul pole häbeneda midagi. :P


teisipäev, 7. november 2017

minu blogi esimesed 49 kopikat (eurot)

Nende viimase kahe aasta jooksul, mil ma olen järjepidevalt oma blogi pidanud, teenisin ma nüüd oma esimese raha - 49€. Päris uhke tunne on, et see kahe aasta vältel trükkimine on end ära tasunud. 24 kuu peale pole seda eriti palju, kuid ega ma ei blogigi ju selleks, et raha teenida. 
Blogimine on mulle nagu hobi ning selle pealt raha teenimine on lihtsalt lisaväärtuseks. 
Tegelikult olen ma tõenäoliselt rohkem teeninud, aga ma pole sellest veel ise teadlik. 

Teen ju koostööd kahe reklaamivõrgustikuga - Clickit'iga ja Smartad'iga. Viimasest reklaamivõrgustikust saingi ma täna kätte oma päris esimese raha. 
Clickitiga ma pole veel ise ühenduts võtnud, ega uurinud palju ma teeninud olen. Arvan, et esialgu las ta olla. 

Olen ennegi bloginud reklaamist ja sellega seonudvast raha teenimisest blogis, kuid kordamine on ju tarkuse ema ning räägiksin siis uuesti üle kuidas need asjad siin käivad. 
Kui te avate minu blogipostituse, siis hüppavad teile ette need toredad (kelle jaoks toredad, kelle jaoks tüütud) reklaamid. 
Pildiotsingu blogger quotes tulemusKui te niikuinii olete juba avanud minu postituse, siis saate ka mulle omapoolse panuse taskuraha jaoks anda ning klikkida nendele reklaamidele. Kusjuures vahel on reklaamid ka päris põnevad ning võite leida ka enda jaoks mõne huvitava asja. :D

Kui teil on natuke rohkem vaba aega, siis võite klikkida reklaamid ära ja siis mu blogi lehte uuesti refreshida ning uuesti uusi reklaame klikkida. Lehe värskendamine on tähtis seetõttu, et muidu sama reklaami klikkimine toob vaid esimesele klikkimisel tulu. :D

Nagu ma alguses mainisin, ma ei blogi selleks et teenida raha. Ma blogin, sest mulle meeldib ning ma tean, et teile ka meeldib mu blogi lugeda. (Ilmselgelt, sest muidu te ju ei loeks seda.) :D 
Aga tõesti on äge ka saada tulu selle pealt, et ma leian aega blogimise jaoks ning veel enam selle jaoks, et teid oma elukesega kursis hoida, 
Niiet, kui te pole kitsid, siis andke aga klikkidele tuld, kui te näete mõnda ägedat reklaami minu blogi lehel. :D

Ning lõppu pean ütlema Teile kõigile aitäh nende esimese 49euro eest! AITÄH, et loed mu blogi!