esmaspäev, 27. juuni 2016

Igasugused asjad viimasel nädalal

Nädalake on juba jälle möödas ning jaanid möödusid kiiremini kui silmagi pilgutada suutsin. 
Jaanid möödusid suhteliselt rahulikult iseenesest. 
Teisipäeval 21. juunil käisin Karl Hendrikuga Cetrini keskkooli lõpetamisel. Lõpetamine hakkas kell 16:00, aga kuna ma pidin lapsega kahekesi minema, siis ei hakanud ma nii varakult ronima sinna. Enne viit panin ta muidugi juba riidesse ja tõesti MINU ÕNNEKS me ei läinud varem, sest siis ta kakas kõik riided täis ja ma pidin uuesti riideid tal hakkama vahetama :D
Läksime poole kuueks sinna, enne käisin veel lillepoest läbi. 


Peale koolis olnud üritust läksime Cärolini poole, kus ma ise olin kuni kella üheksani. 
Kolmapäeval, 22. juunil olin ma tööl kuni kella poole 9ni õhtul. Siis käisin kodust läbi, võtsin lapse ja läksime Vohnja jaanitulele, kus muidugi kõik teised kaasa arvatud Henri juba ammu olid. 
Kuskil kella 11 aeg läksime aga edasi Moe jaanitulele, kus meid ootasid juba Melanie ja Cärolini. Ise tahtsin väga minna just sinna jaanitulele, sest esines ju ansambel Kapriiz, kuid minu kahjuks, siis kui me kohale jõudsime, nad enam vist ei esinenud. Hoopis laulis üks nii 12-aastane (?) poiss. :D
Ja kuna ma olin suhteliselt väsinud 11 tunnisest tööpäevast, siis läksime kella üheks koju. (Oma uude koju Moe korterisse, niiet polnud pikk maa). 
Olin siis mingi 10 mintsa kodus olnud ja hakkasin juba magama sättima, kui helistas Cärolin ja t,ütlesin, et viiksin ta koju. Noh, Henri pani telku käima, võtmed võtsin ma muidugi kaasa, käisin ära poole tunniga. Aga siis oli uus probleem - ma ei saanud enam trepikoja ust lahti. No pergale küll, keera võtit ühele poole, teisele poole, tee mis tahad, aga uks lahti ei tule. 
Korter muidugi teisel korrusel, Henril aku tühi ja telefon välja lülitatud. Loopisin kivikesi vastu aen, aga tulutult - Henri jäi magama nagu tavaliselt ja nagu nott. 

Oi kui tige ma olin ja ma reaalselt mõtlesin, et ma jäängi õue magama. Siis aga märkasin üht noorte seltskonda maja küõrval ja läksin tuimalt ühe kuti juurde, andsin talle võtmed ja ütlesin, et tehku see neetud uks lahti. Tema lükkas võtme sisse, pani jala vastu ust ja uks tuli nagu niuhti lahti. no ega mina ei teadnud, et see jalg nii oluline on ning siiamaani oli Henri alati ju trepikoja ukse lahti teinud. :D
Aga õnneks koju ma sain. 

Järgmine päev, 23. juuni õhtul käisime siis Kadrina jaanitulel korraks. See oli suhteliselt mõttetu, nagu alati. 
Läksime jälle kaheteistkümneks koju sest ei näinud mõtet seal olla. 
Üleeile käisime Läsnal ujumas. Tegin ka oma esimese ujumise siis ära, ei saagi kurta vee üle. Päris mõnus oli. 
Karl Hendrikul avastasime üleeile, et tal hakkab alla üks kiku tulema. Poiss naerab viimasel ajal veel rohkem kui tavaliselt, on ikka märgata, et areneb ja kasvab.

Homme või mingi päev siis kirjuta a räägin lähemalt meie uuest päris enda kodust! :)
Praeguseks aga kõik! :)


pühapäev, 19. juuni 2016

Kirgiküttev blogijate sõda, mis on tegelikult vaid sääsest elevandi tegemine

Hetkel on vist üks kirgikütvamaid teemasid niiöelda "blogijate sõda", mis on pälvinud nii meedia kui rahva tähelepanu.
Kuigi ma olen  101% erapooletu, sest mul pole ei Kai, Grete ega Malluka vastu midagi, on siiski kogu see lugu naeruväärne.
Esimene blogija ütleb teise kohta midagi, teine blogija ütleb esimese kohta midagi, kolmas blogija ütleb teise kohta midagi ja kokku tuleb katastroof.
Väikesest sääsest on üles puhutud terve elevandikari.
Naljakas on aga see, et kui kogu teema sai alguse Kai postitusest, siis praeguseks poleks teda nagu olemaski, inimesed kaklevad Grete Kleini ja Malluka pärast.
Aga minu arust on kõigil osapooltel vähemalt ühes asjas natuke õigus.

  • Kai: "Siin ongi vist lugejad ja blogijad kahte leeri jagunenud. On need, kes arvavad, et see on täiesti okei ja enesestmõistetav, et Laura alias Grete Klein osales antud blogimisvõistlusel. Ja siis on see teine leer, kes leiavad, et see oli ebaõiglane. Mina kuulun just sinna viimaste sekka ja oh ei, mitte kadedusest, vaid Padjaklubi Laura on väljamõeldud tegelane, kelle videoblogi taga on terve meeskond, produtsendid ja võimas meediakajastus. Kõik teised blogijad on päris inimesed, päris tegeiste, murede, rõõmude, juhtumiste ja mõtetega - reaalsed inimesed ja reaalne elu, mitte mingisugune feik!" 
- Minu arvamus: Muidugi tundub ju ebaaus, kui Laura blogi reklaamitakse TV3-s jne. Grete Kleinil oli ju mitu plussi EBA-l võitmiseks. esiteks see, et ta on näitleja ja ta on kuulus - teda tuntakse. Teiseks, tema blogi reklaamiti.

  • Grete: "Mul on kahju, et Sinus on nii palju kadedust ja kibestumist ning ma siiralt loodan, et Sa leiad selle kõige kõrvalt aega märgata neid palju olulisemaid ja ilusamaid asju elus, kui seda on üks auhinnavõit. Positiivne on muidugi see, et minu postitusega saad Sa ka endale ohtralt reklaami, seega loodan Sind järgmisel aastal kindlasti blogiauhindade jagamisel kohata! 
- Minu kommentaar: Eks ikka inimestes on kadedust. Ma olen ka kade, et ma EBA-le ei pääsenud, kes poleks? See eest mina pole ka kuulus ning ma ka ei reklaaminud end piisavalt. Paar korda vaid mainisin blogis, et minu poolt saab hääletada, aga see oli ka kõik.


  • Mallukas: "Kui Kai on kade, siis on vist enamik blogijaid «kadedad», sest keegi ei arvanud, et mingisugune suvaline sarja üles promotud huulepulgablogi oleks üldse mingit auhinda väärt."

- Minu kommentaar: Muidugi on absoluutselt kõigil õigus oma arvamuse avaldamisesele ning väga tubli, et Kai ka seda teha ei peljanud!

Nüüd on muidugi asi kiskunud nii "karmiks" (loe: naeruväärseks), et Mallukas saab juba Grete Kleini fännidelt heiti. Tagatipuks ilmus välja "mingi mees???", kes Malluka last puudega lapseks sõimab ning selle olevat ta ikka Mallukalt pärinud. Kas madalamale saakski veel langeda? Nõme, kui inimesed külvavad üksteist mingi MÕTTETU asja pärast üle solvangutega, mille tunudb, et pole enam piiregi.
Soovitaks teil enne mõelda ja siis ka mitte öelda, vaid veel mitu, mitu korda mõelda, kas ikka tasub öelda?
Tegemist on siiski täidkasvanud inimestega, kes lahendavad asju ise. Neid nüüd küll pole vaja hakata kaitsma nende vastase solvamisega. Või mis Sina arvad?

neljapäev, 16. juuni 2016

Esimene päris pulmapidu

Käisin eile elus esimest korda päris pulmas. Päris pulmas sellepärast, et aasta tagasi oli ju meil keskkooli lõpuklassipulm.

Kes siis abiellusid? 
Henri vend Rauno ning Enelin olid siis eilse päeva keskmes.
Registreerumisel me ei käinud, sinna läksid ainult pruutpaar, Merit, Edgar, tema naine, peig ja pruudi emad.
No registreerumisel oli natuke nalja ka, sest suurest ärevusest unustas pruut oma passi koju ning Merit pidi autoga kimama selle järgi.


Mida kinkida pulmadeks? 
Algul ma tõesti ei teadnud, mida me Henriga neile pulmakingiks teha võiks. Kuna ma olen inimene, kellele ei meeldi raha kinkida, vaid pigem meeldib teha praktilisi kinke, siis lõpuks võtsingi ühe suurema purgi, erinevaid küünelakke ja hakkasin meisterdama. 
Kirjutasin küünelakkidega purgile pruutpaari nimed, pulmakuupäeva ja siis veel lausa "Nüüdsest olete üksteise abikaasad ja abikassad".
Purki panime erinevaid tarvilikke asju, nagu näiteks svamm, seep, tikud, patsikumme, lõhnaõli, raseerijad jne.
Purgikaanele tegime augu sisse, niiet seda purki saab kasutada rahakassana. :)
Kahjuks paremat pilti ei saanud kingist teha. :)
Pidu oli iseenesest rahulik ja mõnus. :)


kolmapäev, 15. juuni 2016

Haigus on mul nagu puuküürnik

Ärge laske nüüd end pealkirjast ära ehmatada, aga tõesti ma olen juba 11.ndat päeva haige. Iga õhtu lähen magama lootes, et hommikuks on köha ja nohu lõpuks läinud. 
Hommikul ärkan aga köhahoo ja kinnise ninaga.

Nüüd hakkavad jälle soojad ilmad ning kes käib paksu dressipluuse ja salliga ringi? Ikka Leanika. 
Eile kui jalutamas käisime, siis Henri õetütar kurtis, et palav on, ütlesin talle, et "on on", ja siis vahtis mulle imeliku näoga otsa ja küsisi, miks ma siis dressipluusega olen. :D No pole midagi teha, ei taha ju rohkem haigemaks jääda :S

Kuuma teed ka ei taha enam juua selliste soojade ilmadega ja küüslaugu söömine tundub ka viimasel ajal juba mõttetu tegevusena. 
Kõige vastikum ongi just see nohu, sest see hakkab juba vaikselt mulle "ajudele", pea valutab ja kõrvad kumisevad. 

Arsti juurde tahtsin juba eelmine nädal minna. Käisin siis kohal ka korra, aga tuli välja et perearst puhkusel (Y).
See nädal muidugi enam puhkust pole, aga Karolina hirmutas mind ära selega, et ukse taga peale puhkust ikka mõnus järjekord. 
Järgmine teisipäev muidu Karl Hendrikuga arsti aeg, niiet kui ma selleks ajaks terve pole, siis kasutan juhust ja räägin siis perearstiga. :)

Ja haige olen ma just 3. juuni kuuma ilma pärast, sest siis oli ju tõesti nii mega palav, et autoga sõites pidin ma puhuri kõige külmema peale panema ja tulemus on näha. 

Teil kõigil, aga soovitan end hoida, sest suvel on kõige vastikum haige olla!

pühapäev, 12. juuni 2016

Tasuta fotoraamat täis mälestusi

Ma polegi veel enda võidetud ZOOMBOOKist rääkinud. 
Zoombooki lehel oli siis selline kampaania, et 1000 esimest registreerujat saavad endale tasuta fotoraamatu. 
Regasin end aprilli lõpus siis ära ja minu sünnipäeval, 3. mail tuli meilile teade, et olen võitnud selle. 
Saadetud meilile kood, millega siis tasuta pidin selle raamatu saama. 
Kuna koodi sai kasutada kuni 31. maini, siis ma ei kiirustanud ja 31. mai õhtul alles tegin selle raamatu internetis valmis.
Kokku on siis 24 lehekülge, juurde sai kirjutada ise tekste ja lisada põhimõtteliselt nii palju pilte, kui ise soovid. :)
Lisasin enamus pilte Karl Hendrikust, sest tema on ju meie pere kõige säravam täht :)
Maksma pidin ainult postikulu - 3€. 
4. juunil tuli SMS, et pakk on Kadrina Omniva automaadis, käisingi sellel järgi ja ausalt väga vinge tuli!
Kui päriselt maksab see 10€ + postikulu, siis isegi see on päris odav ning selle eest saab igale ühele teha vinge sünnipäeva vms kingituse. 
Soovitan vaadata ZOOMBOOKi lehekülge :)








reede, 10. juuni 2016

beebipidu ja sünnipäev


Tere kallid sõbrad,


reedel 3. juunil sai Karl Hendrik 4-kuuseks. Karl Hendrik jutustab ja naerab tänaseks väga palju. Maailm tundub talle palju selgem ja ta saab asjadest aru. Vahel kui tema nime öelda, siis ta reageerib. Talle meeldib, kui teda musitada, see pakub talle väga palju nalja. Aga meeldib talle ka vaadata kuidas näiteks vanaisa laua taga sööb või vilistab.

Mänguasju haarab ta juba ise suure huviga, kõik mida saab, pistab ta aga suhu, kaasa arvatud käed.
Reedel käisime Kolgaküla rahvamajas Kuusalu valla beebipeol. Karl Hendrik pidas väga hästi vastu, ei jonninud kordagi ning esinemiste aeg naeris kogu südamest.
Kahjuks aga sai see päev meile saatuslikuks.

Kuna see oli viimane KUUM ilm, siis ilmselgelt, et palav ei oleks panime me autos puhuri täisvõimsusel tööle. Nii mina kui Karl Hendrik jäime ka haigeks - nohu, köha ja palavik. Karl Hendrikul oli palavik 39.0, mille saime küünla abil paari minutiga õnneks alla, kuid nohu ja köha on meil mõlemal siiani. Pühapäeval jäi haigeks ka Henri. :/
Õnneks hakkame juba kõik paranema. Minu parim sõber ja abimees on 100% küüslauk, mida ma iga päev söönud olen. Mulle küüslauk maitseb, niiet võiksin seda vist kilode viisi sisse süüa. :D

Laupäeval pidasime mina ja Karolina koos oma sünnipäeva, Viitna puhkekeskuses.
Hommikul varakult läksime Rakverre toidukraami ostma. Olime arvestanud et lõunaks saame tagasi koju, aga meil läks oodatust palju kauem poodides.


Pidu hakkas kell 7. Mina ja Henri aga läksime pool kahekse juba minema, Kadrinasse külalistele järgi ja poodi.
Kahju on sellest, et paljud kas ei saanud tulla või ei andnud lõpuks isegi mitte teada, et nad ei tule. #pettumus, aga pole hullu, sellest hoolimata oli tore ja mõnus pidu, sest paljusid sõpru sai taas jälle näha :)


Teisipäeval sain lõpuks Informaatika tehtud ja hinde kätte ning eile käisin Dünaamika eksamil ja selle sain ka tehtud niiet minu suvi võib alata. :D
See tähendab, et nüüd mul on natuke rohkem aega, et kirjutada blogisse + rohkem aega iseenda jaoks. :)

Aga hetkel lõpetan, olge musid



neljapäev, 2. juuni 2016

viimased nädalad - Tristvere grill-liha; tank; sünnipäev


Mul muutub vist juba traditsiooniks vabandada iga postituse alguses, et ma pole ammu kirjutanud. Aga aeg kaob võluväel - laps, kool, mees, SUVI.


Aga siiski otsustasin täna leida selle aja, et kirjutada.
Kool pole mul veel läbi saanud, arvatavasti alles nädala pärast on kõik tehtud. :)
Maikuus oli meie FB grupil "Veebruari beebid 2016" endomondo challenge "Veebruari beebide emmed 2016.a jalutavad mais".
Tahtsin läbida maikuu jooksul 150 km ehk umbes 5 km päevas, aga maikuu lõpp läks nii kiireks, et polnud enam aega jalutamas käia ning nii tuligi lõpp distantsiks 78 km, mis on küll oodatust poole vähem, kui see eest siiski päris hea. 

Eilsest algas sama challenge juuni kohta ning seda võtan juba tõsisemalt ja üritan oma eesmärki saavutada. 
Nüüd olen paaril päeval käinud taas Tristveres tööl. Nagu mulle öeldi "noor ema jõuab palju - last kasvatada, tööl käia, koolis käia", aga nii ongi. Muidugi tänusõnad, et ma üldse tööle sain minna, pean ütlema eeskujulikule issile Henrile, sest tema pidi ju last vaatama. :)

Esmaspäeval peale kooli käisime Henri ja Karl Hendrikuga Tristveres söömas. Noh sinna minek oli ka ikka paras huumor. Helisttasin kodus Anna-Margaritale juba ette, et kella 15:05ks teeks 2 grill-liha, et tuleme sööma.
14:55 helistasin talle Tapa-Loobu maanteel seistes ja teatasin, et meil läheb veel aega, sest meil läks rehv katki. :D Noh ja muidugi puudus just sel päeval autost tungraud ja rattavõti ning pidime ootame Henri õde, et ta selle tooks. :)

Tristverre jõudes ootas meid juba sidrunivesi ning jahimehe grill-liha friikartulite, tartarikastme ja värske salatiga. 



Grill-liha on Tristveres üks nõutumaid ja inimeste lemmikumaid toite just suvel. Liha on tehtud mõnusas jahimehemarinaadis ning pole kuiv, pigem selline mahlane. Lihaga kokku sobib oivaliselt see tartar-kaste. Värskes salatis on nagu ikka punane sibul, kurk, kirsstomat, paprika - mis jälle meeldib mulle nii maitselt kui ka sellepärast,, et värvid sobivad ilusti kokku. Toit peab ju hea välja nägema. :)
Igal juhul mina ja Henri sõime taldrikud täitsa tühjaks ning tänasime kokka. :P
Niiet, soovitame kindlasti minna Tristverre proovima Jahimehe Grillliga - maitsev ning hind pole ka kivist - 6,90. Ja kui tavaliselt on ooteaeg umbes 20-30 minutit ning te ei viitsi nii kaua oodata, siis tellige ette, helistades Anna-Margaritale (5156451).

Teiseks, Tristveres on käimas ka äge õllekampaania. Ostes 3 vaadiõlut (kokku 7,50€) saate kaasa A Le Coqi prillid. Aga need pole tavalised prillid. :D Nende sangade otsas on avaja, mis tõesti toimib hästi ning avab korke. :D Henri endale sai need prillid ning nüüd ei pea olema avaja enam taskus, vaid otse peas. :D



Vot nii, homme õhtul lähme Kuusalu beebipeole koos Karl Hendrikuga.
Pealegi homme saab Karl Hendrik juba 4 kuuseks. Aeg lendab, poiss kasvab mega kiiresti. Ning üleeilsest saadik (31. mai) keerab ta end peaaegu ise kõhuli ja tagasi. Natukene jääb käsi ette ja peab teda aitama. Voodis keerutab ka end ning vaikselt tundub, et ta hakkab roomama. 
Enam ma rinda ei anna. Kui vahepeal andsin ainult öösel rinda, siis ühel hetkel tundus mulle, et ta ei saa sellest enam kõhtu täis ning hakkasin ka öösel talle piimasegu tegema. 
Kahjuks hetkel on meie kõige suuremad vaenlased sääsed - kuigi panime lapsevoodile ümber voodivõrgu ning kui poiss magab õues, siis on suur õhuke kardin üle vankri, siis ikka mõni sääsk leiab ta üles ning sutskab. Ja seetõttu on tal juba mõned koledad sääsehammustused näol ja kehal. :(

Ah käime vahepeal Henriga polügoonil sõitmas ja kalal, noh ja siis leidsime tanki :D


Laupäeval käisime Henriga Cärolini sünnipäeval. Pidu oli tore ning lõbus. Kahjuks pidime varakult lahkuma, sest laps oli ju kodus koos emaga ja ma ei tahtnud, et ta liiga kaua peaks last hoidma või, et äkki ta ei ärka üles, kui laps ärkab. :)



Nii aga aeg surub takka ning pean lõpetama. 

Olge tublid!