teisipäev, 14. jaanuar 2014

I thought, I would love you forever, but that's a long time to be wrong..

Hei! :)

Avastasin, et ma polegi see aasta veel kirjutanud ja kuna ma päevikut avades avastasin, et mul pole midagi homseks õppida, siis mõtlesin, et kasutan juhust ja jagan teiega veidikene oma elu. 


Uue aasta võtsin ma vastu koos oma isa ja Meritega Rakveres. Ilutulestik oli vägev ning eriline oli siiski see, et ma olin koos Meritega. Lubasime üksteisele, et see aasta tuleb vägev, piduderohke ja meeldejääv ning plaane on meil küllaga, eriti suveks.

Kooli esimene nädal möödus suhteliselt positiivselt, välja arvatud muidugi see, et mul terve nädal jalg valutas ja ma isegi ei tea miks. :S :S
Positiivne on ka see, et ma sain eesti keele ja kehalise kasvatuse kursuse hindeks 5. :P

Eile pidin vene keeles jutustamist vastama. Tegin siis üli pika jutu valmis. Läksin vastasin ära ja siis õpetaj küsib minult vene keeles, et "Kas Sul on kodus televiisor?" Klassi tekkis hiirvaikus, ma olin jumala vait, mõtlesin, et raudselt see mingi trikiga küsimus, et võimatu, et õpetaja midagi nii lihtsat küsib. Aga kuna ma ei suutnud midagi välja mõelda, siis vastasin "da" ja klass puhkes naerma. :D Neile pakkuski just see nalja, et ma nii kaua nii lihtsa küsimuse üle mõtisklesin. Aga reaalselt, ma ei uskunud et õpetaja midagi nii lihtsat küsib. :)

Kuna ma olen vaimselt tegelikult jube väsinud, siis mõtlesin, et räägin Teile natukene oma koolipäeva kavast.
6:43 on mul äratus
7:20 hakkan ma bussijaama sõitma
7:35 lähen bussile
8:20 jõuan kooli
8:45 hakkavad tunnid
16:10 lõppevad tunnid (8 tundi)
16:30 läheb buss
17:15 jõuan koju
Siis peale seda ma enamasti söön ja suure väsimuse tõttu lähen magama. Kuskil 2 tundi magan, ehk
19:30 ärkan uuesti ja hakkan õppima
Nii aga, ma olen tegelikult inimene, kes reaalselt selleks et välja puhata, peab magama vähemalt 10 tundi. 
Aga kooli päevadel on see ilmselgelt täiesti võimatu, sest selleks et magada vähemalt 10 tundi, peaksin ma magama minema 20:45. Seega koju jõudes pm 17:30 kuni 20:45 oleks mul aeg siis õppimiseks, millest arvestame kohe maha kuskil 2 tundi, sest tegelikult põhjalikuks õppimiseks kulub minul nii palju. 
Seega ENDA ELUGA seonduvateks asjadeks on mul kooli päevas aega max 1 tund. Aga see pole mingi aeg, see kaob tegelikult kuskil mingite väiksemate nüanssidega ära. Näiteks sellega, et mul on vaja järgmise nädala reedeks lugeda 500 leheküljeline raamat "Kuritöö ja karistus" + ma pean ju oma vabast ajast tegema ka uurimistööd. Niiet pm, 24/5 (koolinädalas) pole mul aega tegeleda enda eluga, enda huvidega.
Täna on reaalselt üks suur erand, sest homseks tõesti pole midagi õppida. Kuigi ma ei imesta, kui ma homme kooli lähen ja ikka välja tuleb, et midagi jäi. Aga ma põhimõtte pärast ei ava e-kooli vahel. Sest õpetajal on kohustus ju öelda tunni lõpus, mis õppida jääb ja mina olen inimene, kes kirjutab asjad päevikusse üles, sest nobody ever know my Internet. Mul on ikka väga palju kordi juhtunud, kus ma lihtsalt ei saa kodutööd teha, sest mu Internet on kas liiga aeglane või üldse keeldub töötamast. Ja kusjuures ma olen koolis õpetajatelt siis saanud veel sõimata ka, et miks kodutöö tegemata. 


Ma ei vingu tegelikult, aga ma reaalselt tunnen, et koolikoormus on natuke liiga suur. Just see, et meil on pm iga päev 8 tundi ja mul ei jää enda eluga tegelemiseks üldse aega. 

Aga see selleks. 25. jaanuaril on matemaatika olümpiaad. Oeh, ma kohe kardan seda. Ma käisin vaheajal jälle matemaatika õpetaja juures, olümpiaadiks harjutamas ja tegelikult need eelmiste aastate ülesanded on ikka suhteliselt ulmelised. Sellel laupäeval lähen uuesti tema juurde paariks tunniks. Aga noh kuna ma eelmine aasta sain 1. koha, siis ma tegelikult niinii loodan, et mul läheb see aasta ka nii hästi. Matemaatikat ma reaalselt armastan. :P

Muideks, ma olen oma elus suutnud taas uue lehekülje pöörata. Aega võttis, aga asja sai. See tähendab seda, et mu viimane eks-poiss on peast välja visatud, lõplikult ja ma olen enda üle lihtsalt nii uhke, et ma seda seekord nii ruttu suutsin. Aga ma lihtsalt leidsin nipi, kuidas inimesi saab üli kiiresti unustada. Ja teate see nipp töötab üleöö. Lihtsalt uskumatu. Aga oma saladust ma ei saa avaldada. :PP

3 nädalat tagasi saabus minu ellu uus inimene. Kuna ta elab tegelikult päris kaugel, siis kahtlesin, et me üldse kunagi kohtume. Kuid nii uskumatu, kui see ka pole, ta tuli laupäeval autoga minu juurde. Mis siis et 20 minutiks, kuid siiski, see tundus uskumatu. Peale seda on mu päevad muutnud 100 kordi paremuse poole. See inimene tõi lihtsalt mu ellu tagasi päikese, mis kustus 31. oktoobril. Kuid õnneks nüüd ta taas särab. :)))


Ülehomme on issil sünnipäev. Ei teagi, pean homme minema poodi ja mõtlema mida talle kinkida. Tõesti, see on raske. -.-
Ega minu enda 18-nda sünnipäevani on ju jäänud vaid 108 päeva (3 kuud ja 19 päeva). Ma ei teagi tegelikult, kas ma seda nagu nii väga ootan, aga siiski algab ju uus etapp elus. :D 

Nii, aga mis ma siin ikka jutustan.
Küsimused esitage ikka http://ask.fm/LenskajaVodka

Ja keegi uuris ka, miks ma Eestist tahan lahkuda ja no ma avaldasin vaid oma arvamust. (http://ask.fm/LenskajaVodka/answer/106231484699)
Ja vaadake, ma pole ju üldse muutunud :D http://ask.fm/LenskajaVodka/answer/106076109339

Olge tublid, musid, kallid paid! Ja hästi positiivsed! Ma usun Teisse :P
Tsauki!
Teie võrratu Leanika. :)