laupäev, 25. veebruar 2012

Love is a Virus, that attacks all!

Tsau!
Kui Te vaid tunneksite mu kohutavat seljavalu ning seda, kui kuradi palav mul hetkel on.. Ma ei suuda, varsti lähen & hüppan vist lumehange, ma juba sulan no :S
Jäin eile õhtul kell 9-10-ne aeg magama, ja täna hommikul kell 9 ärkasin. Oujeah, jälle 11-12 tundi sain magada. Viimasel ajal magan tõsiselt kaua.
Aga tegelikult, kui aus olla siis oleksin ma heameelega veel kauem täna maganud. 
Aga minu taevalikku und häiris karjumine & imelik hääl köögis.
Ma olin niii vihane, lõin pauguga köögi ukse lahti, hindasin silmadega olukorda, andsin kurja näoga märku, et olen vihane, tõmbasin uuesti enda järge oma toa ukse kinni, ning ronisin voodisse, tudule uuesti. Aga mida enam polnud? -UND :S
Igatahes selle karjusime ja imeliku hääle köögis põhjustas mu isa tehtud äpardus. Nad tegid emmega süüa.. Mingisugusd kana värki, ja totulotust issi panid tulikuuma rasva plastmass-sõelale, nii et sõel lihtsalt sulas üles. (Y)
Palju õnne issi, Sa oled Geenius, kuid siiski Sa häirisid mu taevalikku und!

Tänane päev möödus suht mõtetult. Passisin üksi kodus.. Alone, alone, alone, alone. :S
Polnud tuju isegi õue minna, mitte midagi ei teinud noh.
Lugesin vahepeal aforisme ning kirjutasin neid vihikuss ümber. Panin niisama omaette kodus tarka jnejne.
Ühesõnaga täna on olnud absoluutselt mõtetu päev.

Eilsest päevast ma kohe ei taha rääkida, see oli KATASTROOF, aga kui ma peaks nüüd sellest rääkima, siis te lihtsalt paneksite kõik mu hullumajja. :D
Tõsiselt jube päev, koos pisarate jnejne :D

Aga üks hea asi oli eilse päeva juures.
Film "Nimed marmortahvlil", see oli lihtsalt suurepärane (:

http://www.youtube.com/watch?v=5TgoznZRlyo

Sain selle loo noodid ka (A)

Aga eks ma siis mingi päev kirjutan jjälle, kui midagi põnevat on. (:

Tsauupakaaaaaaaaaa.
Leanika.

esmaspäev, 20. veebruar 2012

Ei ole halvemaid, ega paremaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu!

Tere hommikust!


OOt mis asja? - Õhtu onju, mitte hommik :D
Haha, no palun vabandust :D
Ma pole juba tükk aega kirjutanud.. Tegelt vahepeal mu kallis emme võttis mul netipulga ära, sest arvas, et mul on internetita natuke toredam elu :D
Haha, ja me saame emmega suurepäraselt läbi, tänan küsimast (:
Tegelt nagu mõnda inimest on täiega tore närvi ajada puhtalt sellega, et ma karjun talle "Hellouuuuuu, my name is Bob" :D:D:D Haha, seda jah :D
Täna oli tegelikult suht pingeline päev koolis.. Õpetajad kohe suudavad närvi ajada :S
Vahel küsin endale, kas nad on nii lollid, või nad mängivad lolli?
Eriti Geo õps! :D
Igatahes, kui hakkasin täna klaveri siis minema, tuli üks tüdruk (ma ei mäleta ta nime eriti, aa vist oli Ketlyn vms) igatahes ta tuli just klaverist ja ma küsisin kas klaveriõs on täna kuri, ta vaasta mulle oma nunnude suurte silmadega otsa ja ütles "jaaaaaaaaaa, ja kuidas veeel" :D
Haha, ma kohe mõtlesin, et ei julge klaveritundi minnagi, aga võtsin jõu kokku & ikka läksin :D
Haha, õps polnud minuga üldse kuri, mingi küsib "Kuidas Bach elab?" ma mingi ütlen "hästi, enam-vähem, nii-naa, " :D siis küsib "Kuidas Mozart elab?"
Hah, tegin imeliku näo pähe ja õps hakkas naerma ja ütleb "no arusaada, et Mozart ei lähe kuidagi" :D::D
Oki, aga mõnus tund oli :D
Ahjaaa, mul on suur probleeem..
MU PÄEVIK ON KADUNUD!!!!!!!
:((((((
Seal on terve mu elu, mu armastuskirjad, mu joonistused, mu hispaania keel, seal on isegi mu eluarmastuse nimi.. Ja nüüd on mu päevik kadunud :(((
*CRYING* :D
Böööööööö, on veel midagi huvitavat?
Hmm ja, Madis on keemik :D Teadsite seda? Ma teadsin :D
Siis Lilllu on füüsik :D Teadsite seda? - hahah, ma teadsin :D
Ja Tulka on matemaatik, :D Teadsite seda? - LOL, ma küll teadsin :D
Hellllllllllllllllllllllllou my name is Bob! :D
Ahja, mul läks meelest ära :S:S:S

Okei, aitab lollitamisest nüüd :D

Et, kuna mul midagi tarka öelda pole, siis kena musipäeva jätku ;**

Leanika.

laupäev, 11. veebruar 2012

Ma pole kuldmünt, et kõigile meeldima peaksin. Nii et kui ei meeldi ära üldse vaatagi! (:


Tere, kallis lugeja!

***

Ma ei oska hinnata hetkeolukorda eriti, kuid ega see kurb tuju kuhugi eriti kadunud pole. Miks? - hmmmmm, ei oska öelda.. 
Kuigi samas täna oli üüratult tore päev. Eile õhtul jäin kell 20:30 magama suht, rääkisin tegelikult Karmoga telefonis, aga ma suht alati jään telefoni otsa magama & nii oli ka eile.
Eks siis kunagi oli vist meie kõne katkenud, ja mulle hakati massiliselt helistama.. Mis siis nüüd on?? Ma magasin ju :D
põhimõtteliselt kell 23:43 vms helistasin Karmole & ütlesin, et ma ei saa magada, sest mingid tondid helistavad.. Kõne katkes, ma ei tea mis ime läbi aga jah.. Ma panin telfa hääletule ja jäin uuesti sleepi.
Hommikul kell pool 9 ärkasin üles.. Pöööööh, arvutada oskate? kuskil umbes 12 tundi magasin.. Viimasel ajal üldse mingi räme unekas koguaeg, vahepeal jään isegi koolis magama..
Tegijatel juhtub (:
Et siis hommikul mängisin umbes tund aega klaverit, lugesin veidi raamatut ja siis tuli mul lihtsalt geniaaalne ideee..
Karjusin kööki emmele "Emme, kas Sa minuga kepikõndi tuleksid tegema?"
Hah, emmel jäi algul karp lahti, aga ta nõustus.
Et siis kell 12:10 oli start, esialgu kõndidime kuskil 4 km sõjaväe polügooni poole, siis tulime sama teed tagasi, ja siis läksime veel ajalehti tooma.. Hmmm, jah ma mingi panin nagu turbojänku ees minema, järsku vaikselt hõikan emmele "emme, jookse ruttu siia, rutturuttu" haha, see oli fun vaatepilt, mu ema nagu jooksis nii naljakalt, :D
kui ta minuni jõudis, näitasin tee lõppu, kus sõitsid kolm suusatajat. Haaaa, külamaraton? hehe no võimalik, aga nad sõitsid meist nii kiiresti eest ära, et me poleks isegi parema tahtmise juures neile järgi jõudnud.
Igathaes käisime võtsime ajalehed ära, ja siis suundusime kodu poole.
Lõppkokkuvõttes kuskil 10-11 km kõndisime läbi.
Homme arvatavasti jälle (Y)
Vot selline tore päevake.

Tsaupakaaa tänaseks :D
//
Leanika.


teisipäev, 7. veebruar 2012

Aeg on väärtus, mis kaob ka kulutamata!

Ilusat õhtut!
Ma hoiatan täna kohe postituse alguses ära, et täna võib mu kirjutatust peegelduda veidi masendust, negatiivsust & alla andlikust ning postitus tõotab tulla üsnagi lühike.


*** 

Elu on mulle õpetanud, et usaldada saan & tohin vaid iseenast..
Ja kui andagi võimalus kellelegi teisele, siis just inimesele, kes võib-olla polegi nii lähedane..
Miks? Miks? Miks mitte inimestele, kes ütlevad et hoolivad? Miks mitte inimesele, keda pean parimaks?

Just nimelt sellepärast, et need inimesed, keda olen õppinud armastama & kellele kinkinud oma usalduse, reedavad mu.
Ma pigistan silma kinni & istun üksi kuskil nurgas & nutan, ma isegi ei ütle, et tean, et Sa mu reetsid..
Aga ma ei unusta kunagi seda! Ma ei andesta! Ja Sa ei saa kunagi tagasi seda võidetud usaldust, mitte kunagi!

Sa ei näe mu sisse.. Ma naeratan läbi pisarate, mis on juba ammu õpitud kunst..
Kuid südames mäletan igavesti, et mu reetsid..
Sina võid unustada, kuid mina seda ei tee..

Kuid elu on õpetanud mind andestama, ja andma uut võimalust.. Anna alati uue võimaluse, lootes, et seekord Sa ehk hoiad meie sõprust..

Miks mind pannakse valikute ette? Miks öeldakse, et ma räägin ebasiiralt, kui tegelikult tuleb kõik mu sügavalt südamest.. Kas tõesti inimesed ei usu, või nad lihtsalt ei taha uskuda? 
Kas Te ise ei tunnista, et Te ehk teete oma lolli kriitikaga haiget? Kas Te ise tunnistate, et inimesed on erinevad.. et neil on erinev jõud tulla toime asjadega..
Kas olete kunagi mõelnud, kuidas tulevad toime kodutud? Kus võtavad nemad selle jõu elus püsida? Neil pole kodu, neil pole pere, neil pole raha, kuid ometigi peab neil olema mingisugune siht.. siht, mille nimel elada!

Tihti unustame me teistest hoolida!
Kui hoolid, siis näita seda välja!
Me ei ela igavesti!

/
Leanika.

laupäev, 4. veebruar 2012

On kaks võimalus, mida ei saa tagasi võtta - öeldud sõnu & käest lastud võimalust!

Mida Sa minust üldse tead?
Sa ei tea ju mu mõtteid, Sa ei tea mu tundeid, Sa ei tea kes mulle meeldib & Sul pole õrna aimugi keda ma armastan!
Mu nimi ei räägi ju mu tunnetest, mu nimi ei räägi mu elust..
Sa tead mu nime, kuid mu elust/loost pole Su aimugi..
Ma olen hetkel paljude oma sõpradega tülis.. Olen nad kaotanud.. Ja paljudel juhtudel ma isegi ei tea tegelikku põhjustki..
Ma teen vigu, me kõik teeme. Mina andestan, aga nemad kasvatavad minu tehtud vigadest vihkamise. põlastuse.. Nad unustavad mu tunded.. Nad unustavad, et ka mina olen inimene, nagu nemadki.. Nad unustavad, et täiuslikke inimesi ei eksisteeri..
Nad unustavad, et kunagi andestasin mina neile kõik nende vead..
Nad unustavad, et ma neist hoolin & neid armastan..
Nad unustavad kõik..
Aga samas on nad ka unustanud, et mina mäletan igavesti nende öeldud sõnu, ma mäletan igavesti nende põhjustatud valu.. Ma võin anedestada, kui ma ei unusta! Kuid nemad arvavad, et minul on see meelest läinud.. Nad arvavad, et olen üle saanud.. Kui sellised adjad jäävad igavesti mu pisikesesse ajusse..
Ma ei unusta kunagi seda põlastavat pilku, millega Sa minust möödusid & neid enesevihkamist tekitavda häälitsusi, mis kõlasid Sinu suust..

Sul pole aimugi, missuguseid kannatusi võin ma läbi elada, paljalt Su sõnade pärast.. sõnade pärast, mis lähevad hinge..
Sa ei tea, kui palju ma nutan...
Sa ei tea keda ma armastan.. Võib-olla olen ma kellegagi koos, aga armastan teist.. Võib-olla armastan endiselt oma kõige esimest poissi, kes oli esimene kelele ütlesin "ma ei unusta SInd kunagi, armastan Sind igavesti".. Võib-olla on ta tõesti minu eluarmastus, võib-olla on sellest möödas nädalaid, kuid või aastaid, aga ma ikka armastan teda..
Sa ei tea seda.. Sest Sa ei tea peale mu nime, minust mitte midagi.. Sellepärast polegi Sul ette kujutust minu piinadest..
Võib-olla on mu naeratus võlts? Võib-olla on see kõigest mask, oma kurbuse peitmiseks.. Võib-olla olen terve päeva koolis lõbus & õnnelik, kuid kui koju jõuan, rebin ma endalt selle võltsi maski & hakkan nutma..
Võib-olla kuulan terve õhtu klaveri muuskat, mõtlen SInust & nutan..
Sa ei tea seda..

On Sul mulle midagi öelda?
Ütle kohe!
Sest me ei ela igavesti.. Võib-olla on just homme see päev kui mind enam pole.. Võib-olla ei saa Sa enam mulle homme seda öelda.. Ja see jääb igavesti Sinu teada.. Mina ei saa seda kunagi teada..

Aitäh Sulle, kes Sa mind vihkad, et tegid minust just sellise inimese nagu ma olen!
Aitäh, et panid mu kahtlema sõpruses..
Aitäh, et panid mu olema ettevaatlik iga inimesega, kes minuga suhtleb..
Aitäh, et kustutasid selle viimasegi usalduse teiste suhtes!
Aitäh, et panid mu mõistma et "armastus" on kõigest üks tühipaljas sõna, mil pole tähendust..

Aga tea, et see et ma Sulle ei meeldi, on Su enda süü.. Sina tegid minust selle inimese, Sina kujundasid mu tunded.. Sina ise oled vaid selles süüdi..

Ma mäletan igavesti Sinu sõnu!
Ja tao endale pealuu sisse, et kui ma olen Sulle ühe võimaluse andnud & Sa selle käest lasid, siis teist võimalus enam ei tule!

Aitäh Sulle!

http://www.youtube.com/watch?v=0w4sfEStvPU&feature=youtu.be

Sinu Leanika.

neljapäev, 2. veebruar 2012

Enjoy your life today, because yesterday had gone and tomorrow may never come!

Kaunist õhtut!

Ma vabandan juba ette ära, et kui siit peaks tulema mingit natuke ajuvaba teksti, siis just põhjusel, et mul on palavik.. Aga ma loodan, et ma nüüd päris ära, ei kammi :D

Muidu, viimased päevad koolis on olnud sõna otsese mõttes "lebod" - true.. Õpilasi on suhteliselt vähe, karmi külma tõttu ning üleüldse on koolis palju rahulikum.. Lihtsalt mõnus.

Homme pean siis üldiselt terve päeva tegelema keemiaga, kuna laupäeval on keemia olümpiaad, ja tahaks ikka head tulemust saada.
A muide, kui veel ei tea, siis eelmisel laupäeval toimunud matemaatika olümpiaadil sain ma 4. koha.
Mina olen igatahes, vägagi rahul selle tulemusega.
Eile oli mu emmel sünnipäev (G) - jee palju õnne :D

Aga tõsiselt, tundub, et ma hakkan haigeks jääma, sest nohu & köha on vaikselt tekkimas.
Suht nõme, ise küll haigeks ei soovi jääda. :S

Ausalt öeldes hetkel ma lihtsalt imestan.. nagu täiesti uskumatu (:
Mõned inimesed esitavad mulle täiesti tobedaid küsimusi, millele on täiesti võimatu vastata..
Kuidas tulevad inimesed sellistele tobestustele?
Haha, aga nali naljaks :D


Mõni aforism:

* Parem pettuda sõrades, kui petta sõpru.

* Elu on raske. Millega võrreldes?

* Rõõmusta elu üle, kuni Sa elad, sest surnud saad Sa kaua olla!

* Elu pole selleks, et hädaldada & nutta! Vaid selleks, et võidelda & võita!

// Lihtsalt hetkel need samused aforismid kirjeldavad just kõige rohkem mu elu, mu tundeid & mu mõtteid.


Aga no jah, nagu mulle täna öeldi, et tunnetel tuleb lasta lihtsalt välja voolata, kuid võib-olla just ainult paberile, ja privaatselt, mitte avalikult & internetis.

Ega jah, ma olen veits uimane, ja kardan kohe prageu kirjutada, pärast kirjutan ei tea mis teksti kokku.

Mõni teine päev kirjutan.
Bye. ;*

Leanika.